Torutööd 24/7 Tallinnas ja Harjumaal

Miks radiaator soojaks ei lähe?

Enamustes nõukogude ajal ehitatud kortermajades esineb tihti kütteperioodi alguses palju väljakutseid, kus peamiseks probleemiks on toasooja ebaühtlane jaotus korterite vahel. Tihtipeale ongi nii, et ühes toas, kus soovitakse hoida temperatuuri seaduses nõutud 18 C tasemel, tuleb teise korteri või toa radiaatorit kütta 24 C kraadini. Ilmselgelt on see küttesoojuse ja raha raiskamine, sest üleköetud korterites lastakse üleliigne soojus avatud akendest lihtsalt välja. Selle ajastu kortermajade küttesüsteemid on rajatud ühetorupõhimõttel, kus küttemagistraal jookseb maja sees üldjuhul ülemisele korrusele välja.

Peamised põhjused selle probleemi tekkes on küttesüsteemi amortiseerumine aja jooksul või paljudel juhtudel ka oskamatu küttesüsteemi omaalgatuslik uuendamine, mis viib soojuse tasakaalust välja.

Radiaatorkütte süsteem on üles ehitatud püsivale veeringlusele, kus soojussõlmes soe vesi juhitakse korraga läbi kõikide küttetorude ja sellega ühendatud radiaatoriteni. Selleks, et kortermaja kõikidessse tubadesse saaks sama temperatuuri, siis peab olema küttesüsteem tasakaalus. Selleks on vaja hoida küttesüsteemi tasakaalus.

Kui küttesüsteem on õigesti paigaldatud ning tasakaalus, siis voolab küttetorustikust läbi vajalik kogus sooja vett ja iga radiaator annab välja soovitud soojuse. Kui aga radiaator on jahe või liiga kuum, siis on küttesüsteem tasakaalust väljas.

Peamised küttesüsteemi (ühetorusüsteem) tasakaalu häirivad põhjused on:

  • Küttesüsteemi amortisatsioon ehk loomulik vananemine pika aja jooksul. Radiaatoritesse ja torudesse on tekkinud rooste ning ladestunud katlakivi ja muu sade. Vananenud küttesüsteemis ei suuda radiaatorid enam välja anda ettenähtud soojust. Kui radiaatorid või torustik on katlakivist ummistunud, siis paraku ei jõuagi soe vesi sinna ja tuba ei saagi soojaks minna.
  • Radiaatorite vahetus teise võimsusega ja tüüpi radiaatorite vastu. Remondi käigus paigaldatakse mõnikord vanade radiaatorite asemel uued ja selle vahetuse käigus ei mõelda korralikult läbi olemasoleva radiaatori võimsus ja muud näitajad.
  • Küttetorude asendamine väiksema läbimõõduga torude vastu. Selle teoga mõjutatakse aga tervet küttesüsteemi, sest kui uued torud on eelmistest väiksemad, siis läbivoolava vee hulk selles püstikus väheneb ning teistes püstikutes suureneb. Seega väheneb temperatuur kõigis selle püstikuga ühendatud radiaatorites ning suureneb teiste püstikute radiaatorites. Küttesüsteemi tasakaal ei toimi enam.
  • Termostaatventiilide paigaldamine. Ühetorusüsteemis liigub vesi läbi kõigi korruste radiaatorite, siis igasugune kütte reguleerimine reguleerib korraga tervet küttesüsteemi. Kui keegi paigaldab enda radiaatorile termostaatventiili ja keerab seda vähemaks, siis mõjutab see ka teisi radiaatoreid. Radiaator on osa süsteemist.

Küttesüsteemi tasakaalustamine aitab hoida kokku palju energiat ja raha. Kui aga kortermaja küttesüsteemi tasakaalustamine ei õnnestu ning endiselt jäävad osade korterite radiaatorid jahedaks või kuumaks, siis on mõistlikum üle minna kahetorusüsteemile. Kahetorusüsteemis ei mõjuta korteritesisene omaalgatuslik tegevus tervet kortermaja ning lisaks on võimalik iga korteri kütet eraldi reguleerida.

Maja küttesüsteem on ühtne tervik. Seepärast peab arvestama, et kõik see, mis me oma korteris teeme, mõjutab suuremal või vähemal määral kogu küttesüsteemi. Halvas mõttes isetegevus radiaatorite vahetamises võib tuua kaasa hulga probleeme ning seetõttu oleks targem enne radiaatorite vahetust rääkida läbi ühistu juhatusega ja spetsialistiga. Küttesüsteemi spetsialist peaks teadma erinevaid lahendusi, kuidas ja milliste radiaatorite vastu teie oma vahetama peaks, nii et kortermaja küttesüsteem ja naabrid kannatama ei peaks.